Ilo Rannu: Muudatusi ei tasu karta!

21. märts 2016

Mööblitootja Kitman Thulema AS tähistab 80. tegevusaastat. Ettevõte on aastakümnete jooksul teinud läbi mitmeid kannapöördeid: tootmist alustati atradest ja loorehadest, seejärel jalgrataste ja autode valmistamine, mille asemel pärast kolhoosikorda leiti uus nišš, astudes sisuliselt toiduainetööstusesse. „Meie näitel võib öelda, et muudatusi ei tasu karta ning avatud meel toob edu,“ ütleb ettevõtte juht Ilo Rannu.

Kitman Thulema juured ulatuvad 1936. aastal asutatud ETK Kopli Metalitehasesse, mis tootis põllumajandusseadmeid ning jalgrattaid. Tehases pandi kokku isegi puitraamil autosid, millest tänaseks kahjuks küll ühtki säilinud pole. 1944. aastal avanes idaturg ning nn rasketööstus koos jalgratastega koliti mujale nõukogude liitu. Aastal 1953 otsis ettevõte uut väljundit, milleks sai leivatööstusseadmete tegemine ehk sisuliselt astuti põllult pagariärri. Neid tooteid valmistas tehas ligi 40 aastat.

Kaubandussisustuse suurtootmiseni jõuti aastal 1969, mil püsti sai pulbervärvimisliin. Täna on Kitman Thulema põhitegevusi kaks: ühiskondlike ruumide sisustuslahenduste kavandamine ja teostamine ning külmatehnilised terviklahendused. Büroo- ja ühiskondliku mööblitooteseeriaid aitab pakkuda kuus aastat tagasi omandatud kaubamärk Thulema.

Üks suurem muutuste aeg oli kindlasti 1991. aasta, mil ettevõte ümber struktureeriti ning 700 töötajast lahkus üle poole. Just sel ajal algas ka taas müük läände – esimeste klientide seas oli Soome saunakerisetootja Harvia OY, kellega kestab koostöö tänaseni. Ilo Rannu kiidab partnerit, kes õpetas, kuidas eksportida ning välisturgudel töötada. Praegu ekspordib ettevõte oma toodangut peamiselt Soome, Taani, Rootsi, Venemaale, Prantsusmaale, Lätti ja Leetu.

Oluline on luua väärtust, mitte seda ringi jagada

„Aktiivsemalt alustasime kaubandussisustusega 16 aastat tagasi ning seda aega võib pidada samuti üheks meie suureks muutuste ajaks: palgad tõusid mürinal ja odava allhankega ei elanud ära. Seega pidime midagi välja mõtlema ning otsustasime ühiskondliku mööbli kasuks,“ meenutab Rannu, lisades, et suund oli õige, ollakse hästi kohanenud ning alati püütakse näha raskustes pigem uut võimalust, mitte probleeme.

„Kogu äri liigub täna rohkem teenuse poole. Ühelt poolt kõik nagu muutub ja teisalt kordub, aga palju metsikuma tempoga kui kunagi varem. Meie jaoks on oluline luua väärtust, mitte seda ringi jagada. Oleme motiveeritud trende ja nutikaid asju looma, sest selleks, et midagi muutuks, peab ise midagi muutma,“ räägib Rannu ja toob viimaseks Kitman Thulema lennukaks näiteks disainerite inkubaatori ehk Mööbli lennuvälja, millest abil püütakse siduda disaini Eestiga ja luua rohkem lisandväärtusega tooteid. Noorele tootedisainerile annab Mööbli lennuvälja projekt hea stardipaketi ning kasulikud tutvused.

Kitman Thulema töötajatele meeldivad kiiksuga asjad. Näiteks Eesti Vabariigi alguses valmistati rootslastele 3500 Eesti krooni maksvaid üliturvalisi postkaste, mida läks sinna koormate kaupa. E-kirjad muidugi tapsid selle äri, aga rootslased olid vaimustuses topelt põhjaga postkastidest, mille puhul jäi võõra silmale teadmata, kas post on tulnud või ei.

„See ongi meie tugevus – luua põnevaid insener-tehnilisi lahendusi. Üldse on Eestis liiga vähe inimesi masstoodangu tegemiseks ning kuna ressurssi on vähe, on töö kallis. Selle kaalub aga üles meie nutikus ja oskus integreerida nutikaid lahendusi oma teenustesse ja toodetesse, ise samal ajal identiteeti kaotamata,“ räägib Rannu.

Tootmisettevõtte investeeringud on alati riskiga seotud

Kuna Kitman Thulema toodab rohkem, kui Eesti suudab vastu võtta, on eksport nende puhul väga olulisel kohal, moodustades umbes poole toodangust. Et kaugele jõuda, tuleb aga leida rahalisi vahendeid arenemiseks ning mullu investeeritigi ettevõttesse palju: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse abil suurendati umbes kaks korda võimekust, vahetati välja vana tehnoloogia, automatiseeriti juhtimist ja infosüsteeme. Investeeringu kogumaht oli neli miljonit eurot.

„Tootmisettevõtete jaoks on investeerimine alati riskirohke: esiteks on rahapaigutused väga suured, teiseks areneb tehnoloogia nii kiirelt, et alati on olemas risk seda raha mitte tagasi teenida. See on ka põhjus, miks on tekkinud niipalju niiölda vahendusettevõtteid, kel endal tootmist pole, tellivad erinevatelt firmadelt detaile, panevad need kokku ning tegelevad laias laastus hoopis logistikaga,“ selgitab Rannu.

Tulevik on tema sõnul selgelt seotud tööstusrevolutsiooniga, mis muudab kõik automaatsemaks ning vähendab inimeste osakaalu tootmises. Ta toob näite, et täiesti uue pöörde võtab tootmine näiteks siis, kui 3D-s suudetakse printida korraga juba kahe erineva sulamistemperatuuriga materjali nagu plastikut ja metalli.

Kitman Thulema AS on Eesti kapitalil põhinev pikaajalise tootmiskogemusega ning kaasaegse tehnoloogiaga juhtiv kaubandussisustuse arendaja, tootja ja turustaja Eestis. Ettevõtte omanikuks on investeerimis- ja valdusettevõte NG Investeeringud. Kitman Thulemas töötab 165 inimest.